Viinapuud on veel rahulikult kasvuhoones katete all, hetkel veel ei piilu ka nende alla. Eks tuleb vĂ”tta Ă”ppust eelmisest aastast, liigne uudishimu vĂ”ib tekitada probleeme.Â
Aga algust on tehtud uute pistikute juurutamisega. MÀrtsi esimesel pÀeval sai keldrist vÀlja toodud pistoksad.
Need seisid mitu kuud keldris, mĂ€rga ajalehte ja kilekotti tihedalt teibitult. (MĂ€rg ajaleht on selleks, et pistikud talve jooksul Ă€ra ei kuivaks.) Ka sel aastal olid pistikud talve keldris ilusti ĂŒle elanud. Kuigi vahepeal tuli kĂ€ia keldris pistokstepakke kontrollimas, et hiired pistokstele liiga ei teeks.
Kui oksad olid toatemperatuuriga harjunud, lĂ”ikasin terava noaga Ă€ra pistikutel alumise punga, panin nad suurde nĂ”usse vette paariks pĂ€evaks.Â
Teisel pÀeval töötlesin pistiku alumist osa juurestimulaatoriga ja panin nad sorditi kookossubstraadiga tÀidetud anumasse. Kasutan juurutamisel ka soojendusmatti, et hoida juurte juures +26 kraadi.
NĂŒĂŒd tuleb oodata kolm nĂ€dalat, et nĂ€ha, kuidas pistikud on juurdunud.