Viinapuud on veel rahulikult kasvuhoones katete all, hetkel veel ei piilu ka nende alla. Eks tuleb vĂ”tta Ă”ppust eelmisest aastast, liigne uudishimu vĂ”ib tekitada probleeme.Â
![](https://www.loovuslaut.com/wp-content/uploads/2024/03/IMG_8054-1024x768.jpg)
Aga algust on tehtud uute pistikute juurutamisega. MÀrtsi esimesel pÀeval sai keldrist vÀlja toodud pistoksad.
Need seisid mitu kuud keldris, mĂ€rga ajalehte ja kilekotti tihedalt teibitult. (MĂ€rg ajaleht on selleks, et pistikud talve jooksul Ă€ra ei kuivaks.) Ka sel aastal olid pistikud talve keldris ilusti ĂŒle elanud. Kuigi vahepeal tuli kĂ€ia keldris pistokstepakke kontrollimas, et hiired pistokstele liiga ei teeks.
Kui oksad olid toatemperatuuriga harjunud, lĂ”ikasin terava noaga Ă€ra pistikutel alumise punga, panin nad suurde nĂ”usse vette paariks pĂ€evaks.Â
![](https://www.loovuslaut.com/wp-content/uploads/2024/03/1h-768x1024.jpg)
![](https://www.loovuslaut.com/wp-content/uploads/2024/03/IMG_8584-768x1024.jpg)
Teisel pÀeval töötlesin pistiku alumist osa juurestimulaatoriga ja panin nad sorditi kookossubstraadiga tÀidetud anumasse. Kasutan juurutamisel ka soojendusmatti, et hoida juurte juures +26 kraadi.
NĂŒĂŒd tuleb oodata kolm nĂ€dalat, et nĂ€ha, kuidas pistikud on juurdunud.
![](https://www.loovuslaut.com/wp-content/uploads/2024/03/IMG_8620-1024x768.jpg)